Nujoma nokweeta po iilonga nokukondjitha oluhepo
Minista yIilonga, Omakwatathano nomahangano gaaniilonga nokwEetapo iilonga Utoni Nujoma okwa ti oompito dhiilonga odhindji dhaagundjuka otadhi ka holoka konima sho Namibia a tothwa mo mumvogu ongoshilongo tashi pala ondjila yokwEendeleleka mUuyuni Ekongo lyiilonga nEkondjitho lyoluhepo mOmalunduluko gOpauyuuki mIigwanaHangano.
Osheendeleleki shopauyuni ohashi tulwa miilonga miilongo ya hogololwa mbyoka yi na oonkondo noyi itula mo mokukokeka omapungulolongitho miilonga mokukondjitha oluhepo.
Shi ikolela komakankameno ga kola guuthemba womuntu, mwa kwatelwa olunza olunene komithika dhiilonga paigwana, nehumitho komeho lyoonkundathana nekuthombinga lyopankalathano, Osheendeleleki shopauyuni osha tula po omulandumpango gwiilonga gu ukilila tagu eta po ekandulopo lyomukundu tali opalele omapungulolongitho ga pumbiwa okupitila momauvathanotsokumwe giilongo niilongo.
Shi ikolela ku Nujoma, nakusa President Hage Geingob okwa tula oshilongo momufango gweitulomo lyepangelo alihe mokweeta po iilonga nokukondjitha oluhepo okupitila moopolohalama dhi nasha nomadhiladhilo omape.
“Osheendeleleki shopauyuni otashi ka tulwa miilonga palongelokumwe nIigwana Hangano, nomahangano gaaniilonga, omahangano gaagandji yiilonga naakuthimbinga yalwe,”
Nujoma okwa gwedha po kutya uuministeli owa tegelela Osheendeleleki shopauyuni shi ete elunduluko tali kalelele nokushunitha pevi okwaana iilonga, shoka sha ninga onakuyiwa yaagundjuka ondhigu nokukondjitha oluhepo.
“Oshigongi shoshiwike sha zi ko oshe eta pamwe aakuthimbinga yi ili noyi ili ya kundathane muule, okugwedhela oompito dhiilonga moshikondo shuunamapya nuuniimuna. Oshigongi oshikwawo otashi ka gongala mo 15 Mei 2024 kombinga gelyenge lyegwedhelo lyongushu miikwankondo netepo lyiilonga. Miigongi mbika iyali, Namibia ota ka tuma ethaneko lyopaukumwe kiitayi yIigwana Hangano koshiketha shIigwanaHangano shOmalalakano gEhumokomeho tali kalelele (SDG) moka eyambidhidho lyopashimaliwa tali tameke, moomwedhi dhokomeho, oopolohalama dha tothwa mo odhi na oonkondo dhokweeta po iilonga oyindji, unenenene yaagundjuka nokuyambidhidha oompito oompe tadhi kalelele,” Nujoma a ti.
“Moshimpungu shoku kondjitha oluhepo, nokugwedha koshiketha shopenzela yopashigwana , opolohalama yOkweendeleka pauyuni otayi ka yambidhidha etotopo lyoshiketha shekwashilipaleko( oasulansi) yaamboka yaa na iilonga moshigwana notatu ka konakona nkene taku gwedhelwa kegameno lyaakiintu ye na omategelelo mboka inaa kwatelwa moSocial Security. Oopolohalama yepangelo otayi ka eta po omalunduluko gwopashigwana okweeta pambelewa oshikondo shokwiilongela mwene,” okwa ti.
Osheendeleleki shopauyuni osha tulwa miilonga mu Septemba 2021 ku Amushanga Ndjai gwIigwanaHangano nelalakano lyokweendeleleka oonkambadhala dhaakuuyuni dha pumbiwa mokuhumitha komeho okugaluluka mbala nelunduluko lyoshigwana koekonomi tadhi kalele nodha kwatela mo ayehe.
Opo shi talike ongoshilongo pambelewa sha pala ondjila yokweendeleleka pauyuni, oshilongo nashi mone eyambidhidho lyopapolitika pamuthika gwopombanda, okutotapo omakwatathano pamauministeli, nokutameka, okutholomapo ependulopo lyoompangela dhopashigwana dhetulo miilonga.
Oondjambi
Minista okwa ndhindhilike kutya egameno lyaaniilonga nali talwe nawa.
“Natu tsikile okutula monomola yotango iinima ngaashi oondjambi oohwepo, oowili dhiilonga dhi li nawa, onkalo yiilonga noompito dhomadheulo nelongo. Natu yamukule wo komashongo omape ngaashi kiilonga yopakathimbo, iikwamashina( omarobota) nomwaka tagu koko pokati kaamboka ye shi uutekinika naamboka yaa wu shi, tatu kwashilipaleke omilandu dhetu kadhi na kayoya nodhuuyuuki kwaayehe. Oshikwawo, natu koleke eitulomo lyetu tu kwatele po omauthemba gopekota gaaniilonga, mwa kwatelwa uuthemba wokuunganeka, okuholoka omadhiladhilo nokukutha ombinga nomatokolo guudemokoli ngoka ga guma oonkalamwenyo dhawo ” okwa ti.
Oshiketha shopenzela shopashigwana
Minista okwa holola wo kutya okakomisi ko Social Security Commission (SSC) oke na omauvaneko gokutula miilonga oshiketha shopenzela shopashigwana.
“Oshiketha otashi lalakanene okugamena aaniilonga miikondo yepangelo noyokwiilongela mwene okuhwepopaleka egameno lyaaniilonga ayehe, ngaashi pamisindalandu dhopakotampango,” Nujoma a gwedha po.
[email protected]
Osheendeleleki shopauyuni ohashi tulwa miilonga miilongo ya hogololwa mbyoka yi na oonkondo noyi itula mo mokukokeka omapungulolongitho miilonga mokukondjitha oluhepo.
Shi ikolela komakankameno ga kola guuthemba womuntu, mwa kwatelwa olunza olunene komithika dhiilonga paigwana, nehumitho komeho lyoonkundathana nekuthombinga lyopankalathano, Osheendeleleki shopauyuni osha tula po omulandumpango gwiilonga gu ukilila tagu eta po ekandulopo lyomukundu tali opalele omapungulolongitho ga pumbiwa okupitila momauvathanotsokumwe giilongo niilongo.
Shi ikolela ku Nujoma, nakusa President Hage Geingob okwa tula oshilongo momufango gweitulomo lyepangelo alihe mokweeta po iilonga nokukondjitha oluhepo okupitila moopolohalama dhi nasha nomadhiladhilo omape.
“Osheendeleleki shopauyuni otashi ka tulwa miilonga palongelokumwe nIigwana Hangano, nomahangano gaaniilonga, omahangano gaagandji yiilonga naakuthimbinga yalwe,”
Nujoma okwa gwedha po kutya uuministeli owa tegelela Osheendeleleki shopauyuni shi ete elunduluko tali kalelele nokushunitha pevi okwaana iilonga, shoka sha ninga onakuyiwa yaagundjuka ondhigu nokukondjitha oluhepo.
“Oshigongi shoshiwike sha zi ko oshe eta pamwe aakuthimbinga yi ili noyi ili ya kundathane muule, okugwedhela oompito dhiilonga moshikondo shuunamapya nuuniimuna. Oshigongi oshikwawo otashi ka gongala mo 15 Mei 2024 kombinga gelyenge lyegwedhelo lyongushu miikwankondo netepo lyiilonga. Miigongi mbika iyali, Namibia ota ka tuma ethaneko lyopaukumwe kiitayi yIigwana Hangano koshiketha shIigwanaHangano shOmalalakano gEhumokomeho tali kalelele (SDG) moka eyambidhidho lyopashimaliwa tali tameke, moomwedhi dhokomeho, oopolohalama dha tothwa mo odhi na oonkondo dhokweeta po iilonga oyindji, unenenene yaagundjuka nokuyambidhidha oompito oompe tadhi kalelele,” Nujoma a ti.
“Moshimpungu shoku kondjitha oluhepo, nokugwedha koshiketha shopenzela yopashigwana , opolohalama yOkweendeleka pauyuni otayi ka yambidhidha etotopo lyoshiketha shekwashilipaleko( oasulansi) yaamboka yaa na iilonga moshigwana notatu ka konakona nkene taku gwedhelwa kegameno lyaakiintu ye na omategelelo mboka inaa kwatelwa moSocial Security. Oopolohalama yepangelo otayi ka eta po omalunduluko gwopashigwana okweeta pambelewa oshikondo shokwiilongela mwene,” okwa ti.
Osheendeleleki shopauyuni osha tulwa miilonga mu Septemba 2021 ku Amushanga Ndjai gwIigwanaHangano nelalakano lyokweendeleleka oonkambadhala dhaakuuyuni dha pumbiwa mokuhumitha komeho okugaluluka mbala nelunduluko lyoshigwana koekonomi tadhi kalele nodha kwatela mo ayehe.
Opo shi talike ongoshilongo pambelewa sha pala ondjila yokweendeleleka pauyuni, oshilongo nashi mone eyambidhidho lyopapolitika pamuthika gwopombanda, okutotapo omakwatathano pamauministeli, nokutameka, okutholomapo ependulopo lyoompangela dhopashigwana dhetulo miilonga.
Oondjambi
Minista okwa ndhindhilike kutya egameno lyaaniilonga nali talwe nawa.
“Natu tsikile okutula monomola yotango iinima ngaashi oondjambi oohwepo, oowili dhiilonga dhi li nawa, onkalo yiilonga noompito dhomadheulo nelongo. Natu yamukule wo komashongo omape ngaashi kiilonga yopakathimbo, iikwamashina( omarobota) nomwaka tagu koko pokati kaamboka ye shi uutekinika naamboka yaa wu shi, tatu kwashilipaleke omilandu dhetu kadhi na kayoya nodhuuyuuki kwaayehe. Oshikwawo, natu koleke eitulomo lyetu tu kwatele po omauthemba gopekota gaaniilonga, mwa kwatelwa uuthemba wokuunganeka, okuholoka omadhiladhilo nokukutha ombinga nomatokolo guudemokoli ngoka ga guma oonkalamwenyo dhawo ” okwa ti.
Oshiketha shopenzela shopashigwana
Minista okwa holola wo kutya okakomisi ko Social Security Commission (SSC) oke na omauvaneko gokutula miilonga oshiketha shopenzela shopashigwana.
“Oshiketha otashi lalakanene okugamena aaniilonga miikondo yepangelo noyokwiilongela mwene okuhwepopaleka egameno lyaaniilonga ayehe, ngaashi pamisindalandu dhopakotampango,” Nujoma a gwedha po.
[email protected]
Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article