PEANUTS: About 55.4% of employed Namibians earn less than N$5 000 in gross monthly income. This photo is for illustration only. PHOTO: FILE
PEANUTS: About 55.4% of employed Namibians earn less than N$5 000 in gross monthly income. This photo is for illustration only. PHOTO: FILE

Aanamibia ohaya kwata ingapi komwedhi?

Augetto Graig
Omiyalu dhoondjambi dhaaniilonga ya yoolokathana moNamibia otadhi ulike onkalo yokwaa-ha-thike pamwe moshilongo, oshoka konyala oopelesenda 55.4% dhAanamibia haya longo ohaya kwata ondjambi yokomwedhi yi li meni lyomayovi gatano.

Omwaalu gwaalongwantu ya ninga oyendji moshilongo inagu kwatha ando opo aaniilonga mbaka ya kale haya kwata ondjambi oyindji komwedhi. Oopelesenda owala 2.6% dhaanashilonga moNamibia otaku hokololwa haya kwata omayovi omilongo ne kehe komwedhi.

“Omiyalu ndhika otadhi holola kutya aaniilonga oyendji yendji ohaya longo miilonga hayi futu ondjambi onshona,” shika osha tiwa kaapekapeki Helena Mboti naCheryl Emvula haya longele ombaanga yoFNB Namibia.

Konima sho Ehangano lyOmayalulo goPashigwana lyoNSA lya tseyitha oshiwike sha zi ko, omiyalu dhonkalo yokwaa-na-iilonga moshilongo ndhoka dha tegelelwa ethimbo nuule, aanawino miikwaliko haya longele mombaanga oya hitilile muule kombinga yonkalo yiilonga moshilongo, niizemo yomapekapeko gawo itayi gandja efano ewanawa.

Omanga Aanamibia yoopelesenda 36.6% mo2023 oya li ye na onzapo yomatilika (ondondo 12)– omiyalu ndhika odha koko okuza poopelesenda 26.3% mo2011 – omapekapeko gombaanga yoFNB oga ulike omwaka omunene pokati kuulongelwe noompito dhiilonga ndhoka hadhi holoka po.

Nonande oopelesenda 76.7% dhAanamibia haya longo oye na omatilika, aaniilonga mbaka oyendji yendji otaya longo piilonga mbyoka itaya pula uulongelwe wopombanda, iizemo yomapekapeko ya ti.

Ohokwe yiilonga ya kana

Mboti naEmvula oya ti aanashilonga yoopelesenda 40.2% oye na onzapo yomatilika nenge kaye ye yi na ohaya yi kiilonga, naanashilonga yoopelesenda 13.4% ohaya longele moshikondo shegandjo lyomayakulo koshigwana, omanga aanashilonga yoopelesenda 46.9% ohaya longo iilonga yokomake ngaashi iilonga yuungomba, nenge hayakula ookastoma nokulonga moostola.

“Iilonga mbika olundji ohayi futu ondjambi ya nanga noihayi pula uulongelwe wopombanda."

Mokuyelekanitha, aanashilonga owala yoopelesenda 30.3% haya longo piilonga tayi pula uulongelwe wopombanda ngaashi: ongaanambelewa, oomeniindjela, naawino mwaashika nenge shiyaka noshowo ongooamushanga miilonga yawo.

"Eyooloko ndika pokati kuulongelwe noompito dhiilonga hadhi holoka po momaithano ngoka yi ilongela otali holola kutya kape na epambathano naana lyothaathaa pokati kuulongelwe nonkalo yiilonga moshilongo, shoka hashi etitha opo omuniilonga a kanithe ohokwe yiilonga ye naashika ohashi yi moshipala okulonga nawa noneitulomo ,” aanawino miikwaliko ya ti.

Iilonga ya pumba

Shi ikolela komapekapeko gombaanga yoFNB, onkalo yiilonga moNamibia otayi ulike Aanamibia oyendji ye na egamo lyokukonga iilonga nokukutwa, okuyelekanitha naanashilonga yoopelesenda 9.2% mboka aanangeshefa( haya ilongele kuyoyene), oshikwawo oopelesenda owala 2.8% dhaanangeshefa mbaka haya vulu okukuta aaniilonga ye ya longele. Aapekapeki mbaka oya ti kutya onkalo itayi shi pitike nawa aantu ya tote oongeshefa noyi inyangele yoyene.

Okwaa-na-iilonga mokati kaagundjuka itaku kotheke aanawino miikwaliko, oshoka omiyalu dhehangano lyoNSA otadhi ulike kutya aagundjuka owala ye li poopelesenda 24.8% moshilongo oyo haya longo. Oshikwawo, oopelesenda 41.9% dhaagundjuka ye li mepipi lyoomvula omulongo 15 nomi24 ihaya longo nenge kaye li moskola.

"Komwaalu hoka gwedha ko natango omwaalu ogundji gwaantu ye li pethimbo lyokulonga yoopelesenda (53.6%), onkalo ndjika otayi shololitha, unene oku shi talela kutya aagundjuka oyo oyendji moshilongo shetu ye li poopelesenda 71.1%,” olopota yombaanga yoFNB ya ti.

Iilonga yaa shi yomepangelo ohayi vulu okulongwa koyendji, ashike iinima ngaashi onkalo yiilonga pomailonga, oowili dhokulonga nomaludhi giilonga kaya li oshitopolwa shomayalulo gopashigwana. Kakele, aapekapeki oya koleke kutya omwaalu gwaakiintu naalumentu haya longo kagu thike pamwe, oshoka aalumentu taya yalulilwa poopelesenda 51.1% ohaya longo okuyelekanitha naakiintu ye li poopelesenda 41.9% oyo haya longo moNamibia.

Ondjele yokwaa-na- iilonga oyo yi li ‘pombandambanda’ muuyuni auhe

Olopota yombaanga yoFNB oya fatulula wo eyooloko pokati kefatululo lyiilonga ndjoka lya longithwa momayalulo gopashigwana gomo2023 nefatululo ndyoka lya mbwalangandja lya longithilwe mo2018.

"Eyooloko pokati komafatululo ngaka otali ulikeaantu oyendji ihaya longo, oshoka aaniilonga mboka inaya panda piilonga yawo, inaya kwatelwa momiyalu dhopambelewa dhomayalululo gopashigwana gomo2023."

Ondjele yokwaa-na-iilonga moshilongo pambelewa ngashingeyi oyi li poopelesenda 36.9%, ashike ngele efatululo lyiilonga momumbwalangandjo olya longithwa, ondjele yokwaa-na-iilonga otayi londo yi kale poopelesenda 54.8% – “noyoyimwe yomoondjele dhokwaa-na-iilonga dha londa noonkondo muuyuni,” olopota yombaanga FNB osho tayi ti.

"Kutya efatululo olini lyiilonga tali longithwa, okukoka kwondjele yokwaa-na-iilonga moshilongo otaku limbilike,” Mboti naEmvula ya ti.

Omaiuvo gehangano lyoNSA

Ehangano lyoNSA olya longitha omukalo gu shi okwiinekelwa molopota yonkalo yiilonga yomo2023, ehangano olye ekelehi omapopyo kutya olya lundulula uuyelele womayalulo gopashigwana nolya kolekulula kutya ondjele yokwaa-na-iilonga yopambelewa yoopelesenda 36.9% oyi li pamithika dhopaigwana.

Omuyaluli- ndjai nomukuluntipithi gwehangano lyoNSA, Alex Shimuafeni, okwa kwashilipaleke oshigwana kutya olopota otayi endele pamwe nomithika dha tulwa po kEhangano lyIilonga mUuyuni (ILO) noniipumbiwanima tayi pulwa paVeta yOmayalulo, onkene ondjele ndjika yokwaa-na-iilonga moshilongo oyo onzo yi shi okwiinekelwa tayi vulu okulongithwa mokuninga omathaneko gopashigwana.

“Ondjele yokwaa-na-iilonga moshilongo yoopelesenda 36.9%, ndjoka ya tseyithwa kehangano lyoNSA momasiku 29 Januali, odho omiyalu dhopambelewa shi ikolela komithika dhehangano ILO, ngaashi dha tulilwe po mOshigongi oshiti-19 shAanawino mOmayalululo ga pamba Iilonga. Uuna ndoka omahangano gopaigwana taya ka pula ondjele yokwaa-na-iilonga moshilongo yopambelewa, oopelesenda ndhoka twa tumbulula metetekelo odho tatu ka tumbula natango,” Shimuafeni a ti.

Comments

Namibian Sun 2025-02-22

No comments have been left on this article

Please login to leave a comment